Tuttav lugu: reegel on läbi loetud, harjutus tehtud, kuid vestluses fraas ikkagi ei koota. Põhjus on tavaliselt üks — harjutused toovad esile teiste lauseid ja sõnu, ja oskus jääb nende külge kinni. Siin on vastupidi: grammatika harjutatakse teie enda sõnavaraga — nende sõnadega, mida te niigi õpite.
Mida õppida esimesena
Õpikutes esitletakse grammatika nagu lootusete leidmine, mis tekitab meeleheidet. Praktikas on tulemus äärmiselt ebaühtlane: mõned teemad katavad peaaegu kogu igapäevast vestlust, samas kui haruldased konstruktsioonid võivad võtta aastaid, enne kui nendega kokku puututakse. Alustage sellest, mis töötab igas lauses:
- Sõnade järjekord — tegija, öeldis, täiend. Inglise keeles on see range ja asendab käändeid.
- Artiklid — a, an, the ja nende puudumine.
- Neli aja vormi — Present Simple, Present Continuous, Past Simple, Present Perfect.
- Küsimus ja eitamine — abitegused do, does, did.
- Ebareeglipärased tegusõnad — sada sagedaselt kasutatavat kolmikku.
Sellest kogumist piisab, et rääkida enda, mineviku ja plaanide kohta. Ülejäänud — prepositsioonid, tingimuslaused, passiiv — tuleb juurde lugemise ja kuulamise kaudu, kui konstruktsioon on juba tuttav.
Sõnade järjekord ja artiklid
Eesti keel lubab sõnu peaaegu vabalt ümber paigutada: „poiss loeb raamatut“ ja „raamatut loeb poiss“ — on sama, roll näitab lõpp. Inglise keeles pole lõppe, ja rolli määrab koht: the boy reads a book ja a book reads the boy — erinevad väited, teine mõtetu. Seetõttu harjutatakse mustri „kes → mida teeb → mida” automaatseks õppimiseks kõigest muust varem.
Artiklid on eesti keele rääkijatele kõige keerulisemad, sest emakeeles neid pole. Siiski, selgitus on lihtne: a ja an kasutatakse, kui objekt on paljude seas ja kuulajal pole aimu, the — kui vestluspartner teab täpselt, millest jutt. Võrrelge: I bought a car (mõni, mainin esmakordselt) ja the car is red (just see, millest juba rääkisin). Reegel loetakse tunni jooksul, aga töötab vaid pärast mitmesaja lause harjutamist — ja see on täpselt see, mis harjutatakse puudujääkidega kaardikesed.
Ajavormid ilma tabeliteta
Kaksteist ajavormi tabelites võivad hirmutada, kuid nende taga on loogika kahest küsimusest: millal toimub tegevus ja kuidas see on esitatud — faktina, protsessina või tulemuseks. Present Simple kirjeldab regulaarsust (I work every day), Present Continuous — seda, mis toimub just praegu (I am working), Past Simple — lõpetatud sündmust minevikus (I worked yesterday), Present Perfect — minevik, mis on praeguseks oluline (I have worked here for a year).
Viimane ajavorm on eesti keele rääkijatele keerulisem, sest eesti keeles pole selle jaoks eraldi vormi: „ma töötan siin aasta” katab nii I work kui I have worked. Aitab mitte reegel, vaid harjumine — kümnete elavate näidete kaudu, kus valik on olukorrast ilmne.
Ebareeglipärased tegusõnad õpitakse samal viisil. Tabel sajast kaheksakümnest reast ei jää meelde, kuid sarnaste helide gruppides jääb: go–went–gone, see–saw–seen, take–took–taken. Edasi on vajalikud sagedased sõnad lausetes, et vorm meenuks mitte pingutusega, vaid automaatselt.
Harjutused mälumise asemel
Allpool — mõlemad moodulid, kuidas need töötavad rakenduses. Proovige kohe siin:
Reegel, mida olete lugenud, jääb mällu paariks päevaks. Reegel, mida rakendate kakskümmend korda, muutub oskuseks. Küsimus on vaid selles, millisel materjalil seda rakendada.
Tavaline veebiharjutaja on üles ehitatud nii: teema kohaselt valmisülesannete pank. Present Simple — kakskümmend ettepanekut Tom-ist, kes käib koolis; artiklid — kolmkümmend kassi kohta vaibal. Ülesandeid lahendatakse, linnukesed pannakse kirja, aga isiklikus kõnes ei tule konstruktsioon ikkagi esile: oskus on seotud teiste sõnade ja olukordadega. Sellest tuleneb tuntud „ma tean grammatikat, aga ei oska öelda”.
| Tavaline treener | Grammatika Memofluent |
|---|---|
| Valmislausete pank | Teie kaardikesed |
| Teised sõnad | Sõnad, mida te niigi õpite |
| Teema on läbitud — unustatud | Intervalliline kordamine toob tagasi keerulised punktid |
| Teemad fikseeritud järjekorras | Grammatika järgneb teie sõnavarale |
Seetõttu on mõistlik harjutada grammatikat mitte eraldi sõnadest, vaid samade sõnadega: lausetest eemaldatakse üks sõna, ja see tuleb õigesse vormi paisata. Selline harjutus sunnib korraga meenutama nii sõna kui ka selle ümber olevat grammatikat.
Memofluentis töötab see režiim teie isikliku kaardikogumi peal: rakendus võtab lauseid teie kaardikestest ja peidab neis sõna, samas intervalliline kordamine toob keerulised kohad tihedamini tagasi. Eraldi õpikuks ei ole seda vaja — grammatika areneb just selle materjali peal, mis teid tõeliselt huvitab.
Inglise keele jaoks töötab rakenduses kaks moodulit ning need on täpselt need kaks, mis keelele vajalikud: „Täida puuduolev” — sõna vajalikku vormi asetamine elavas lauses, ja „Sõnade järjekord” — lause kokkupanemine segatud osadest. Teine katab inglise keele peamise eripära, millest juttu oli: tähendus määratakse sõna kohaga, mitte selle lõppemisega.
Rikkalikku morfoloogiat omavates keeltes on mooduleid rohkem. Saksa keeles on neid kuus — lisanduvad pööramine, artikkel, mitmuses ja käänded pärast prepositsioone; Prantsuse ja Hispaania keeles neli. Inglise keele puhul pole üleliigseid mooduleid vajalik — muutuvad vormid on vähesed ja need katavad samad puudujäägid.
Kommentaarid
0 ·